fbpx

Argentiinlase Benjamini vahetusaasta kokkuvõte!

Argentiinlane sai tunda, mida tähendab Eesti talv

Benjamin Recalde, vahetusõpilane

FOTO: Vladislav Musakko

Möödunud aastal küsis Benjamin Recalde isa pärast poja kooli lõppu, kas poiss Eestisse vahetusõpilaseks tahab minna. Tol hetkel 17-aastane Benjamin oli kohe nõus, teadmata, mis kohaga üldse tegu.

Benjamin Recalde otsis internetist Eesti kohta infot ning leidis, et Tallinna vanalinn on väga ilus. “Ja teil on väga ilusad mäed … Teil ei olegi mägesid,” heitis noormees meie armsa lameda maa üle nalja. Argentiinas ei ole vahetusõpilaseks käimine väga haruldane ja nii mõnedki Benjamini sõbrad on mööda ilma laiali. Tavaliselt tullakse Euroopas küll hoopis Prantsusmaale, Hispaaniasse või Inglismaale. Seda huvitavam on Benjamini sõpradel kuulda lugusid Eestist.

Nüüdseks on Argentiinast pärit noormees lõpetanud Rakvere reaalgümnaasiumi 11. klassi ning veetnud Eestis 11 kuud.

Kui ta augustis talvisest Argentiinast Eestisse jõudis, võttis teda vastu kuum suvi. Soojaga harjunud noormees tuli eluga välja ka kargest ja lumisest põhjamaa talvest. “Mulle meeldib Eesti. Mulle meeldib lumi, mulle meeldivad siinsed inimesed. Eestlased on algul pisut külmad – kui sina nendega ei räägi, siis nemad sinuga ei räägi. Aga kui sa neid tunned või kui ise juttu teed, on eestlased väga sõbralikud,” kõneles Benjamin ja märkis, et eestlaste huumorit ei ole ta mõistma õppinud. “Ma ei saa eestlaste naljadest aru. Ja kui mina nalja teen, ei naera keegi,” rääkis jutukas noormees naerdes.

Üksi võõral maal olla ei olnud Benjaminile probleemiks. Argentiinasse jäänud sõbrad olid ju taskus sõnumi kaugusel. Pealegi võttis noormees eesmärgiks suhelda hoopis kohalike inimestega, et mitte ainult telefoni küljes rippuda.

Benjamin tunnistas, et kodumaal on tal keskkool läbi ning tema klassikaaslased käivad juba kolledžis.

Argentiina ning Eesti kooli puhul saab Benjamin võrrelda vaid inglise keele tunde. Nendes on õpetamine tema sõnul üsnagi sarnane, olgugi et Rakvere reaalgümnaasium ja üks Córdoba erakoolidest on üksteisest umbes 13 000 kilomeetri kaugusel. Matemaatika võiks ju samuti võrreldav olla, kuid Benjamini sõnul oli ta selles kehv nii kodumaal kui ka siin. Inglise keelt sai noormees aga mehiselt harjutada. Nüüd vaatab ta kõiki sarju ja filme inglise keeles.

Koole võrreldes on vahe peamiselt selles, et kui Argentiinas istuvad õpilased oma klassis ja õpetajad käivad klassiruumide vahet, siis Eestis tuleb õpilastel ühest klassist teise jalutada. Reaalgümnaasiumis meeldis Benjaminile see, et paralleelklassidel on erinev kallak. “Kui sulle meeldib majandus, käid majandusklassis. Kui sulle meeldib näitlemine, käid teatriklassis,” selgitas argentiinlane.

Kohe Eestisse jõudnuna õppis Benjamin ära ka esimesed eestikeelsed fraasid: ma ei räägi eesti keelt, olen vahetusõpilane; tere-tere, vana kere. Praeguseks on pruunisilmse nooruki eesti keele sõnavara tunduvalt laiem, kuid algul sai ta nende kolme fraasiga ilusti hakkama. “Kui minult algul küsiti, kuidas mul läheb, ütlesin kohe tere-tere, vana kere, ma olen vahetusõpilane, ma ei räägi eesti keelt,” selgitas Benjamin.

Argentiinas sajab lund kord kümne aasta tagant ja siis ka väga õhuke kiht. Eestis sai nooruk eksootilist valget ollust nautida küll ja veel. “Mulle meeldib lumi. Aga mulle ei meeldi, kui seda on nii palju, et seda tuleb kühveldada,” rääkis Benjamin.

26. juunil pakkis noormees kohvri ning põrutas Frankfurti. Seal ootas teda juba tema pere: ema, isa, õde ja vend. Koos võeti ette väike puhkusereis Euroopas. Enne kolledžisse minekut plaanib tegus nooruk veel ringi reisida ja maailma näha.