Lubage meil tutvustada Biancat. Ta on tõeline õpilasvahetuse fänn. Nimelt on ta teist aastat järjest juba vahetusaastal. Eelmisel õppeaastal sai ta Flex stipendiumi ning ta elas ja õppis kooliaasta Kalifornias, USAs. Jooksval õppeaastal on ta aga ASSE vahetusõpilasena Hispaania päikeserannikul ning alustas oma kooliteekonda Malagas. Kindlasti ei ole see lugu tavapärane ja väärib kajastamist. Põnevat lugemist soovides!

Kust tuli mõte teha kaks vahetusaastat?

See tegelikult on natuke naljakas lugu. Olen lootnud seitsmendast klassist saati, et minust saab kunagi vahetusõpilane ning hakkasin selle teemaga tõsisemalt tegelema. Kõigepealt sain ASSE programmi sisse ja tegin taotluse Lõuna-Koreasse. Kõik oli hästi ja plaan oli minna 2021a. suvel aga elus läks selliselt, et sain võimaluse kandideerida ka Flex stipendiumile. Mõtlesin, et sellisest võimalusest peab kinni haarama, kui võimalus saada vahetusõpilaseks USAs tasuta. Minu üllatuseks saingi stipendiumi aga soovisin kindlastu teha koostööd ka ASSEga ja siit saigi alguse mõte teha kaks vahetusaastat järjest! Arvan, et ma olengi selles mõttes pioneer, et esimene eestlane kes midagi sellist teeb 🙂

Kuidas valisid oma riigi?

See oli kõige keerulisem osa. Alguses oli plaan ju minna L-Koreasse, kuid plaanid muutusid ning mõtlesin ka Jaapani, Hiina, Itaalia ja Prantsusmaa peale. Valikus oli ka Austraalia, kuid ma väga kardan putukaid ning seetõttu jäi see valik kohe ära. Peale kõikide riikide läbivaatamist ja ASSE infotundidel osalemist, paistis mulle kõige rohkem silma hoopiski Hispaania. Lihtsalt kõhutunne ütles, et see on see õige koht minu jaoks!

Mis vanemad sellest kõigest arvasid?

Mu vanemad on alati mu valikuid toetanud. Nad teavad, et ma olen üks suur kultuurihuviline. Samuti teavad nad, et ma saan hakkama ja olen iseseisv. Kui vaja, siis suudan iseenda eest seista. Mu vanemad on üheltpoolt väga õnnelikud aga teisalt ka muidugi murelikud. Samas on see loogiline, sest oleme pikemalt üksteisest lahust ja peame sellest üle olema.

Kas esimese vahetusaasta kogemusest on kasuks ka uude programmi minekul?

Isiklikult arvan, et sellest on kindlasti kasu, sest mul on ettekujutus nii sisseelamisest ja kohanemisest, kuni oman ettekujutust terve vahetusaasta kohta. Kõige paremini oskan nüüd hinnata kultuurishokiga toime tulemust ja tean, et see tuleb mulle endale kasuks. Suurim mure, mis mul esimesel aastal oli, oli julguse puudumine võtta ühendust tugiiiskuga, kui selleks vajadust tundsin. Nüüd ma tean, et kui on mure, siis peab kindlasti ühendust võtta ja siis on abi lähedal.

Mida esimene vahetusaasta Sulle andis ja mida põnevat Sa kogesid?

Esimene vahetusaasta andis mulle rohkem julgust suhtlemiseks, uurimiseks, küsimustele vastuse saamiseks. Tagantjärele võin öelda, et läksin Ameerikasse süda saapasääres. Nimelt ma ei julgenud midagi rääkida, ega kellegagi suhelda, ei julgenud päriselt proovida uusi asju. Läks hulk aega ja ma sain aru, et kõike tuleb teha sajaga ja hakkasin proovima erinevaid uusi spordialasid, erinevaid klubisid ja ma väljusin oma mugavustsoonist ning hakkasin päriselt elama. Nüüd oma teisel vahetusaastal ei ole mul enam seda null perioodi ja mul on kohe julgust ning pealehakkamist. Kavatsen kohe esimesest päevast hakata võimalikult paljude inimestega suhtlema. Jõudsin just Hispaaniasse ja juba suhtlen oma klassikaaslastega, saan hästi läbi oma Hispaania õega ning teeme asju koos. Just proovisin kastani söömist, mis oli minu jaoks väga uus ja huvitav kogemus. Peatselt hakkan võtma flamenko tantsu tunde, et võtta kohalikust kultuurist maksimumi.

Mida ootad oma teiselt vahetusaastalt?

Ma loodan ja teen kõik selleks, et vahetusaasta Hispaanias tuleks äge, et saaksin selgeks hispaania keele ja tutvun põhjalikult kohaliku kultuuriga. Vahetusaasta on vaieldamatult raske aga ennast harides ja endale võimalusi andes näed, kui palju saad ise sellest inimesena õppida ja areneda. Eelmisel aastal pelgasin, et mu Eesti sõbrad lõpetavad minuga suhtlemise ja see mõte hoidis mind kohapeal tegutsemast, sest liigselt mõtlesin ja muretsesin distantsilt Eesti peale aga tegelikult asjata. Ei maksa üle muretseda ja ennast kohapeal takistada, vaid keskenduma peab uute võimaluste loomisele. Nüüd tean, et see tuleb väga äge aasta, sest see on MINU aasta. Ainult mina saan selle aasta enda jaoks põnevaks muuta ja ka ainult mina võin selles ebaõnnestuda.

Kas Eestit igatsema ei hakka, kui koguaeg välismaal oled?

Loomulikult tuleb vahel igatsus peale ja mõtlen vahepeal Eesti peale. Vahel tuleb meelde mõni ühine kinoskäik või teatri külastamine aga samas kohe kui siin Hispaanias asjad toimuma hakkavad, siis see on hea viis mõtted Eestist eemale hoida ning hoida ennast heas konditsioonis. Oluline on ennast tegusana hoida ja veeta oma siinsete inimestega võimalikult palju aega, sest koju pean ma vahetusaasta lõppedes igaljuhul minema, kuid nende inimestega siin Hispaanias saan ma olla vaid selle 10. kuulise aja jooksul.

Viimasena see kõige põlevavam küsimus – mis Sinu Eesti kooliteest saab?

Alustasin eelmine aasta digitaalse gümnaasiumiga. Vahetusaasta kõrvalt teen Audentes E-erakooli, mis oli minu jaoks kõige parem variant kooliga jätkata nii, et tagasi tulles oleks kõik võimalikult lihtne. Siin toimub lihtsustatud õppimine ja valid sellise õppekoormuse ning just sellises kiiruses nagu soovid ja pead paljuski ise suutma õppida. Õpetajad on teekonnal nõustajateks ja koguaeg olemas, kui sa neid vajad. Minule sobib see väga hästi ja mingis mõttes saan osa võtta mõlemast koolikogemusest.