fbpx

Vahetusõpilaseks – on see ikka võimalik?

31-08-20

ASSE Eesti soovib kõigile kooliõpilastele ilusat kooliaasta algust! Alaku see teekond Eestis või meie vahetusõpilastel L-Koreas, USAs, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal. 

2020 aasta on reisimise valdkonnas olnud väga muutlik ning see on muutunud omamoodi luksuseks. Näiteks täna turistina Eestist USAsse ei saagi minna, küll aga saavad riiki siseneda need, kellel taskus vahetusõpilasviisa USAsse. Viisa on jälle hard currency. Miks nii? Maailma erinevad riigid kaitsevad ennast tarbetu reisimise ja edasi-tagasi rände eest aga samas lennukid siiski lendavad ja alati võivad koju pöörduda omad ning külla tulla need, kes asja pärast ja pikemaajaliseks tööle või õppima. Tänapäeva avatud ja mobiilses maailmas on palju õpirändajaid ning piiride üleseid liikujaid. Näiteks läheb tavapäraselt USAsse 1 000 000 välisõpilast ülikooli programmidesse ja 100 000 vahetusõpilast gümnaasiumi programmidesse. Kindlasti on sellel aastal minejaid oluliselt vähem aga seda statistikat ei ole veel avaldatud.

2020/2021 aasta hooajale aga ka lähitulevikule mõeldes on kindel soovitus see – vahetusõpilasena liikuda samal kontinendil on võimalik oluliselt lihtsamalt, kui kontinentidel vaheselt. Samuti esinevad liikumisel erinevad alterntiivid ja kuigi saab rännata ka kaugemale nagu näiteks L-Korea või USA aga riskid on suuremad ning teekonnal esineb rohkem takistusi ja ebamugavust nagu näiteks karantiin, testmised, jmt. Seeläbi soovitab ASSE Eesti oma 2021/22 aasta programmi sihtkohti valides leida endale lahendus just Euroopast. See peaks andma turvatunde ka noore vanematele. Mõelda võiks ka sellele, kas minna ikka terveks kooliaastaks või rahuldada ka lühema programmiga nagu näiteks 2-5 kuud?

Teine oluline järeldus, mida eilsest kaasa võtta on see, et kuigi tavapäraselt on aega oma taotluse ja asjaajamisega oodata ja aasta ette suurt kiiret ei ole, siis 2021/22 õppeaastat ette valmistades võib meil teatud riikide piireis tekkida ummik. Seoses tõsiasjaga, et kultuurivahetuse programmid toimivad läbi kaasatud osapoolte, st sihtriigist leitakse vastuvõttev perekond ja kool, kes osalevad programmis külalislahkusest ja teevad seda finantsilist kasu saamata, siis on kohtade arv paratamatult piiratud. Jooksval aastal lükkas 1/3 noori oma programmi ühe aasta võrra edasi ning nad on haaranud endale vabad kohad järgmisest lennust. Kohti ei saa lihtsalt juurde, kuna soovime ju leida igale vahetusõpilasele perekonna ja kooli sihtriigist. Seega ei tasu jooksval õppeaastal asju ajades oma asjadega venitada. Kui kodune töö tehtud ning programmi lävend ületatud, siis koha kindlas sihtrgiigis ja ajaperioodil tagab ainult koostööleping.

Kokkuvõtteks võib öelda, et turbulentsis ei ole me kaotanud oma sihti ning kultuurivahetuseprogrammid toimivad hetkel ja saavad toimima ka tulevikus. Lihtsalt tuleb kohaneda ning arvestada hetke olukorraga maailmas.