Saksamaa vahetusõpilane Malina otsib perekonda Kuressaarest või Saaremaalt!

Räägi veidi oma Saksa – ja Eesti-taustast. Kes on Malina? Kust Sa meile tuled?

Pärit olen ühest külast Saksamaal, Westerwaldi piirkonnast. Olen seal elanud kogu oma elu ja mulle on seal väga meeldinud. Samas olen alati soovinud maailma avastada ja tundnud huvi ka teiste imeliste paikade vastu. Mul on kaks vanemat venda, kes on nüüdseks juba täiskasvanud. Elame koos vanemate ja koeraga. Käisin koolis lähedalasuvas linnas. Saksamaal olin väga tubli õpilane – mu lemmikaineteks olid prantsuse keel ja ühiskonnaõpetus. Lisaks liitusin teatri- ja esmaabiringiga. Selle aasta augustis jätsin sõbrad ja pere maha, et alustada oma seni suurimat seiklust – vahetusaastat Eestis! Olen nüüdseks kaks kuud elanud Parasmetsas, väga väikeses külas Saaremaa põhjarannikul, Leisi lähedal. Elan koos ema ja isa ning kahe noorema õega ja nad jagavad oma elu minuga ning olen selle eest väga tänulik! Kahjuks ei saa nad suurte elumuutuste tõttu mind enam enda juures majutada. Õpin Saaremaa Gümnaasiumi 11. klassis. Olen leidnud sõpru nii siin, kui ka Parasmetsas ning võin öelda, et kohanen koolieluga hästi. Laulan segakooris, kellega olen juba andnud Tallinnas kolm kontserti. Samuti liitusin eTwinningu projektiga ja osalen viiendas revüüs, kus tantsin mitmes numbris.

Kust tuli mõte saada vahetusõpilaseks?

Ma isegi ei mäleta täpselt. Tean, et kui olin umbes 11- või 12-aastane, kuulasin ühe tüdruku taskuhäälingut, kes oli Šotimaal vahetusõpilane. See mõte paelus mind toona väga ja uurisin asja veidi, kuid unustasin selle siis jälle ära. 14-aastaselt tekkis mul taas soov minna vahetusõpilaseks. Vahetusõpilaseks olemise juures meeldis mulle – ja meeldib siiani – see, et saan luua endale täiesti uue elu, proovida uusi hobisid ja rutiine ning sukelduda võõrasse kultuuri, kuni see ei tundu enam üldse nii võõras. Näha, kuidas inimesed elavad väljaspool minu väikest „mulli“ – või kui kasutada metafoorilisemat väljendit: avardada oma silmaringi.

Mis oli see, mis sind just siia meelitas?

Valisin Eesti mitmel põhjusel: kohalik loodus, kliima (armastan lund ja jääd, kuid ei salli palavust), rikkalik kultuur koos selliste traditsioonidega nagu rahvatants ja koorilaul ning ajalooline arhitektuur, mis on suures osas säilinud. Samuti tahtsin omal nahal kogeda siinset digitaliseeritust ja koolisüsteemi, mis saavutab PISA testides järjepidevalt tipptasemel tulemusi.

Mis on peamised erinevused meie kultuuride vahel?

Eestis on avalik elu vaiksem. Inimesed ei räägi nii palju, ja kui nad räägivad, siis teevad nad seda vaikselt. Minu tähelepanekute kohaselt välditakse siin ka pigem inimkontakti – võib-olla seetõttu, et see on tõhusam. On jäänud mulje, et eestlased on tagasihoidlikumad ega soovi võõrastega suhelda. Muud kultuurilised erinevused ei ole nii silmatorkavad. Näiteks toitumisharjumused on küll teistsugused, kuid siiski üsna sarnased Saksamaal levinutega. Mulle väga meeldib siinne toit! Samuti võetakse Eestis väga tõsiselt sisejalatsite kandmist – sellega ma harjunud ei olnud. Siiski on kogu kultuuris märgata saksa mõjutusi, mis tulenevad ajaloolistest baltisakslastest.

Mis on sind Eesti kooli juures üllatanud või mõtlema pannud? Mis on nende kahe riigi koolisüsteemi peamised  erinevused?

Juba esimesel päeval pani mind mõtlema see, kui erinev tundus suhe õpetajate ja õpilaste vahel. See tundus ühtaegu küpsem ja vahetum, kui olin harjunud, kuid ometi väga professionaalne. Mind üllatas ka koolivaim – eriti minu gümnaasiumis, kus õpilased veedavad tavaliselt vaid kolm aastat. Ometi tunnevad nad ühtekuuluvust selliste sümbolite kaudu nagu koolilaul, mütsid (tekkel ja barett), sõrmused, lipp ja muu sarnane. Lisaks pakutakse siin väga palju kooliväliseid tegevusi, mis on paljudele Saksamaa koolidele üsna ebatüüpiline. Peamine erinevus seisneb selles, et Saksamaal suunatakse lapsed juba kümneaastaselt erinevat tüüpi koolidesse. On akadeemilisema suunitlusega koole kiiremini õppivatele lastele – nagu gümnaasium, kus mina õppisin alates 5. klassist – ning kergema õppekavaga koole, mille lõpetamisel on õpingud kestnud üheksa või kümme aastat. Samas võimaldab Saksa koolisüsteem valida viimaseks kolmeks aastaks – kas kõrgema või tavataseme kursusi, mõnest ainest võib aga üldse loobuda. Enamik Eesti koole nii suurt valikuvabadust ei paku. Võõrkeelte tase on Eestis märgatavalt parem: praegu tegeleme inglise keeles C1-tasemega, samas kui Saksamaal on minu inglise keele kõrgema taseme kursusel eesmärgiks B1-tase.

Kas oled endale selle vahetusaasta osas konkreetseid eesmärke seadnud? Mida sa soovidega Eestis teha ja saavutada?

Minu eesmärk on arendada oma eesti keele oskust nii, et juuniks oleksin saavutanud vähemalt B1-taseme. Isiklikul tasandil soovin muutuda avatumaks, iseseisvamaks ja paindlikumaks. Tahan proovida kõike uut ja öelda „jah“ igale avanevale võimalusele. Minu „unistuste nimekirjas“ on näiteks kiiking, karuvaatlus ja ise eesti leiva küpsetamine. Samuti soovin lõpetada oma kooli uurimistöö ning osaleda aktiivsemalt tundides.

Kui palju uusi sõpru oled leidnud? Kas Eesti noortega on lightness kontakti saada?

Ma ei oska neid täpselt kokku lugeda, sest minu arvates on sõprus pigem skaala. Kuid olen leidnud üsna mitu sõpra. Esimene neist oli tüdruk minu külast, kellega tegin juttu suvelõpupeol. Alguses oli vestlust raske käima saada nii, et see kohe ei katkeks, kuid kui saime juba korralikult rääkima, jätkus juttu pikaks ajaks. Olen leidnud sõpru ka koolis – klassikaaslaste, koori ja eTwinningu rühma kaudu. Ütleksin, et see polegi nii keeruline, kui ka teised inimesed on avatud. Mõned inimesed tunduvad aga olevat rahul oma praeguse sõpruskonnaga ja nendega on veidi raskem lähedasemaks saada. Nõustun teiste vahetusõpilastega, kes ütlevad, et Eestis ja Põhjamaades on sõprade leidmine võrreldes teiste ühiskondadega üsna keeruline, kuid loodan, et nendest kujunevad siiski siirad sõprussuhted.

Eestlaste kohta öeldakse sageli, et me oleme reserveeritud ja kinnised. Kas see vastab tõele?

Ma ei ole sellega päris nõus. Muidugi on iga inimene erinev, kuid paljud on uutele tutvustele avatud – isegi kui sina pead võib-olla tegema esimesed sammud. Minu meelest on eestlased teistest rahvustest inimestega võrreldes reserveeritumad, kuid olukord pole kindlasti hull. Seega, kui vaadata „keskmise reserveerituse“ skaalat (mille ma just praegu välja mõtlesin), siis ütleksin, et eestlased on pigem reserveeritud, kuid on olemas ka kultuure, kus see joon on veelgi tugevamalt väljendunud. Enamik minu kokkupuuteid on olnud kas inimestega väikesest külast, kuhu ma hiljuti kolisin, või teismelistega minu koolis – seega võib kogemus erineda sellest, milline on tüüpiline keskealine linlane Eestis.

Kas su Saksamaa sõbrad teavad, kus sa oled ja mida teed praegu? Kui tihti oled kodumaaga ühenduses?

Annan oma Saksa sõpradele teada, kui teen midagi erilist või kui mul on jagada mõni huvitav uudis. Mõnikord jagan nendega ka täiesti juhuslikke asju – näiteks saadan videoid, kus proovin mõnd Eesti suupistet. Muidugi ei ole nad kogu aeg kursis sellega, millega ma parasjagu tegelen. Helistan oma perele, sõpruskonnale ja parimale sõbrale/sõbrannale umbes iga kahe nädala tagant. Pikema videokõne kaudu on palju lihtsam tõelist sidet hoida kui sagedaste ja pikkade tekstisõnumite teel. Siiski kirjutan vahel ka neile sõpradele, kellega ma nii lähedane ei ole – lihtsalt selleks, et uurida, mis nende elus toimub ja kuidas neil läheb. Lisaks pean blogi WhatsApp’i kanali kujul. See on ingliskeelne, et ka mu rahvusvahelised sõbrad ja teised huvilised sellest aru saaksid. Tavaliselt saadan uuendusi igal hommikul bussis sõites. Räägin oma päevast, asjadest, mis on Eestis teistmoodi või huvitavad, olulisematest uudistest ning tutvustan iga päev ühte eestikeelset sõna. Nii ei pea ma igaühega eraldi ühendust võtma, kuid kõik on siiski kursis sellega, mis toimub. Kanalil on umbes 50 jälgijat: nende seas on uudishimulikke inimesi mu Saksa kodukülast (kellega ma pole vahel väga kaua rääkinud), mu pere, sõbrad ja mõnikord ka nende vanemad.

Oma programmi järgmised 7 kuud hakkad Sa elama uues võõrustavas perekonnas. Millist perekonda Sa endale soovid? Mida Sa vastuvõtvale perekonnale vastu pakud / millega saad abiks olla?

Mul ei ole oma uuele vastuvõtvale perele mingeid väga konkreetseid ootusi. Loomulikult soovin, et nad oleksid hoolivad ja võtaksid mind soojalt vastu. Oleks tore elada koolile lähemal ning et peres oleks õdesid-vendi ja lemmikloomi, kuid need ei ole asjad, mida ma tingimata nõuan. Loodan, et saan nendega jagada oma kultuuri ja huvisid ning nemad jagavad oma omi minuga. Pere liikmena aitan ka mina jõudumööda kaasa. Aitan loomulikult kodutööde ja majapidamistoimetustega; võin süüa teha, vahel nooremate õdede-vendade eest hoolitseda või neid kodutööde ja muude asjadega aidata. Kui keegi pereliikmetest soovib õppida saksa, inglise või prantsuse keelt, saan neid veidi õpetada, ning loodetavasti aitab uus pere omakorda mind eesti keelega.

Sinu vahetusaasta lõpeb 2027 juuni . Mis sa arvad, mida see kogemus annab Sulle aga ka Sinu vastuvõtvale perekonnale, koolile ja kohalikule kogukonnale?

Usun, et nii mina kui ka mu võõrustajapere areneme selle aja jooksul märgatavalt. Võib-olla puutume kokku arusaamatustega, kuid õpime seejärel, kuidas neid lahendada. Kindlasti saame palju teada teineteise kultuuride kohta; samuti õpime, kui kiiresti võib keegi inimesele südamelähedaseks saada ja kuidas sellisest inimesest hiljem taas lahti lasta. Kultuuridevaheline vahetus muudab inimesed teadlikumaks, avatumaks ja mõistvamaks. See areng leiab aset nii koolis ja kohalikus kogukonnas kui ka loomulikult kõigi mu võõrustajapere liikmete seas. Loodan Eestist palju teada saada ning õppida end tõhusalt organiseerima – see on oskus, mida vajan hädasti, arvestades nii õppekoormust kui ka isiklikke ideid, mis ootavad elluviimist.

Palume jagada infot, et leida Malinale vastuvõttev perekond Saaremaalt, et tema kooliteekond Saaremaa Gümnaasiumis jätkuks!

Rohkem infot leiab: https://asse.ee/vahetuspere/ 

Taotluse saab esitada: https://asse.ee/taotlus-vahetuspereks/