Vahetuspereks

Tänapäeval on mitmeid erinevaid rahvusvahelise hariduse ja kultuurivahetuse programme. Mis teeb õpilasvahetuse gümnaasiumiastmes eriliseks? Kõige-kõige erilisemaks teebki kohaliku kultuuri ja keele tundma õppimine, elades samal ajal kohalikus perekonnas. Teisisõnu saab noor võimaluse elada teises riigis nagu kohalik. Elatakse kohalikus peres, õpitakse ära kohalikud kombed ja keel, jne. Vastuvõtvas perekonnas elamine loob noorele turvalise keskkonna ning parima võimaluse tutvust teha kohaliku keele ja kultuuriga. Olulisel kohal on ka koolis käimine ning kogukonnaga integreerumine. Programmi lõppedes oleme saanud ühe Eesti fänni või rahvasaadiku juurde.

Vahetuspereks hakkamiseks on erinevad põhjused. Kindlasti on olulisem kohal huvi teiste riikide ja kultuuride suhtes aga ka keeleõpe. See on hea võimalus näidata oma lastele, et maailm on suur ja lai ning vahetusõpilane on kui saadik ja on eeskujuks kohalikele noortele. Tihtipeale ei mõtiskle üks tavaline eestlane selle üle, mis teeb temast eestlase ja kuidas näevad teised kõrvalt eestlasi kui rahvust. Vahetusõpilase võtmisega oma perre avaneb aga võimalus seda kõike tajuda, õppida tundma iseennast, süveneda oma kultuuri ning samas ka õpilase kultuuri.

Kindlasti annab vahetuspereks olemine julgust juurde neile peredele, kel enda laps soovib aastaks laia maailma õppima minna.

Kõige tähtsam on, et tegu on funktsioneeriva perekonnaga! Kuigi enamus peredel on ema-isa ja lapsed, siis on programmis võimalik osaleda ka üksikvanemaga perekonnad või lastetud perekonnad. Mitte vähem tähtis pole see, et kogu perekond on vahetusõpilase vastuvõtmise teemal ühel lainel! Kogu pere peab soovima endale veel ühte pereliiget. Muidugi peab perel olema ka võimalik vahetusõpilast majutada, st vahetusperel peab olema ruumi (ei pea ilmtingimata pakkuma oma tuba). Samuti on oluline, et perel on aega, ruumi ja võimalusi vahetusõpilast majutada. Siinkohal lükkame ümber selle väite, et vahetusõpilasega peab koguaeg tegelema ning meelelahutust pakkuma. Kohe kindlasti ei pea pere oma nahast välja pugema ja elama selle kogemuse ajal teistmoodi tempos, kui tavaliselt. Oluline on ka ära mainida, et takistuseks ei saa, kui perel pole õpilasele oma tuba pakkuda. Vahetusõpilased jagavad ka tuba kui vaja aga mitte vastassoost teise noorega. Idee ei ole vahetusõpilasele pakkuda vaid katust ja magamiskohta. Pere saab endale uue liikme ning kuna tegu ei ole külalise, vaid võõraga – siis läheb pisut aega, et üksteisega harjuda.

Kokkuvõttes otsime avatuid ja sõbralikke perekondi, kes soovivad endale uut pereliiget ja kes on valmis selliseks kogemuseks.

Täitke ära taotlus, mille leiate siit: https://asse.ee/taotlus-vahetuspereks/. Seejärel tuleme Teile külla ja arutame kõigest juba lähemalt!

Esimene kohtumine pere ja organisatsiooni vahel korraldatakse pere kodus. Enne vahetusõpilase vastuvõtmist saab kogu perekond ka väljaõppe koolituse näol. Eks ikka selleks, et paremini selleks kogemuseks valmis olla. Vahetusaasta jooksul on nii vahetusõpilasel, kui ka võõrustaval perekonnal tugiisik, kelle poole saab pööruda murede aga ka rõõmude korral!

Õpilased avaldavad ise soovi osa võtta kultuurivahetuse programmist. Intervjuu käigus on saatev organisatsioon veendunud õpilase motivatsioonis, mõistmises, valmisolekuks, keeleoskuses, akadeemilises võimekuses ja üldises valmisolekus midagi nii suurt ette võtta. Õpilased on ise valinud oma riigi ja programmi pikkuse. Õpilase kool ja vanemad on andnud oma heakskiidu ning toetavad noore püüdlusi antud programmis osaleda.

Jah, kõik vahetusõpilased on kindlustatud ning kaitse on tervise ja õnnetusjuhtumite puhul aga ka vastutuskindlustus, jmt. Pere saab täpsema info ettevalmistava koolituse käigus. Hetkel on oluline teada, et vahetusõpilased on kindlustatud parimal võimalikul moel kõiksugu riskide suhtes.

Vahetusõpilane on pere liige ning pere osaleb programmis kogemuse saamise eesmärgil. Pere hoolitseb vahetusõpilase eest nagu oma laste eest. Pere kohustus on õpilasele pakkuda kolme toidukorda. Vahetusõpilane saab oma rolli, tal tekivad omad peresisesed kohustused. Täpselt nii nagu Teie peres on kombeks teiste lastega.

Vahetusõpilasel on oma taskuraha, nõutud on min. 200 eurot kuus. Taskuraha saadab vahetusõpilasele tema bioloogiline perekond kodumaal. Sellega katab ta ära kulutused, mis õpilasel tekivad, kui ta teeb perest eraldi asju. Näiteks ühistransport, trennid, sõpradega väljaskäik, ostlemine, jmt.

Peale seda, kui vastuvõttev perekond on kinnitatud ning vahetusõpilane valitud, võtab organisatsioon ühendust kohaliku kooliga. Vaatame kodulähedaste koolide võimalusi ning arvesse võtame erinevad argumendid. Näiteks seda, et kus käivad pere lapsed, millise akadeemilise võimekusega vahetusõpilane tulemas on ning kuidas on koolis seis koolikohtadega.

Iga aastaselt tuleb meile ca 15 vahetusõpilast, kes on oma kultuurivahetuse programmi raames valinud Eesti! Siia tuleb alati grupp sakslasi, itaallasi, jaapanlasi ja austraallasi. Aegajalt satub meile ka teisi noori – näiteks L-Ameerikast, USAst või mõnest Euroopa väikeriigist.

Vahetusõpilased saabuvad augusti teises pooles ning kui semestriõpilased lahkuvad tagasi kodumaale juba jaanuari alguses, siis kooliaastaks tulevad õpilased lahkuvad kohe peale jaanipäeva!