Intervjuu Merlega Saksamaalt

Räägi veidi oma Saksa- ja Eesti-taustast.

Ma tulen Saksamaalt, kus elan koos vanemate ja vanema vennaga. Meil on ka koer, keda väga armastan. Ma tulen maalt ning meeldivad tegevused õues nagu näiteks koeraga jalutamine.

Minu Saksa kool asub 25 km kaugusel ja ma käisin 11 klassis. Minul on valitud ka lisaeriala, milleks on psühholoogia, kuna soovin ka tulevikus antud erialal õppida.

Perekond on päeval pikad päevad tööd ning seetõttu teeme koos asju just nädalavahetuseti.

Peale kooli saan tavaliselt kokku sõpradega või käin hobusega ratsutamas. See on ka minu lemmikhobi Saksamaal ning veedab hobustega palju aega. Lisaks käisin ka Zumba trennis.

Eestis aga on koolipäevad pikemad ja ma jõuan koju pigem hiljem ning seetõttu on ka koolipäevadel vähem aega sõprade jaoks. Eestis on ka noored väga hõivatud oma hobide ja õppimisega. Kahjuks ei ole Eestis ma ratsutamise võimalust leidnud, küll aga leidsin rahvatantsu trenni. Eestis olen avastanud ka kire kunsti vastu ning mulle on hakanud meeldima maalimine, joonistamine ja keraamika ning kudumine.

Kust tuli mõte olla üks aasta vahetusõpilane?

Idee sai alguse, kui koolitunnis lugesin lugu ühest vabatahtlikust Guadelopues. Mulle tundus see nii põnev ning kui hakkasin rohkem infot otsima, siis leidsin võimaluse teha vahetusaasta USAs. Mulle on alati meeldinud reisimine ning olen alati unistanud, et proovin ennast proovile panna välismaal. Kui olin ideest jõudnud edasi, siis töötasin läbi kõik erinevad rahvusvahelise õpperände programmid ning tahtsin saada võimalust elada ja õppida kusagil nagu kohalik. Kuna elatakse vastuvõtvates perekondades, siis on see programm nii unikaalne, et tahtsin seda teha just gümnaasiumi astmes. Ma usun et vahetusaasta kogemus arendab noort, annab palju enesekindlustust, iseseisvust ning avatud meelt.

Mis oli see, mis sind just siia meelitas?

Mul on mitmed põhjused, miks tulin vahetusõpilase programmiga Eestisse.

Mulle meeldis see, et valisin tundmatu koha. Ma nimelt ei teadnud Eestist just palju aga kui hakkasin rohkem uurima, siis sain aru, et see väike riik on väga armas ja just mulle sobilik sihtpunkt.

Ma leidsin, et Eestis on ilus loodus ning loomulikult lootsin kogeda talve ja valgeid jõule. Kahjuks ei ole õige talv ja lumi veel jõudnud aga ma ikka ootan veel 

Oma Saksamaa perega reisisime tihti just Skandinaaviasse ja mulle on alati meeldinud loodus ning reisimine põhja poole. Siinkohal ütlen ka ära, et minu lemmikloomaks on põder 

Olen õppinud Eestit tundma ning mõistan et see riik on segu modernsest tehnoloogiast ja vanadest traditsioonidest nagu näiteks rahvatants. Mulle tõesti meeldib see ja ma käin suurema õhinaga trennis.

Mis on peamised erinevused meie kultuuride vahel?

Minu meelest on meie kultuurid päris sarnased. Kõige suuremad sarnasused tulevad esile muidugi toidulaual. Näiteks on nii Eestis, kui ka Saksamaal väga populaarne kartulisalat aga sarnasusi on ka mujalgi.

Olen nüüd Eestis elanud kuus kuud ja mõistnud et eestlased on väga külalislahked ning eriti meeldib eestlastele, kui suudad nendega rääkida eesti keeles.

Eestlased on kindlasti palju musikaalsemad, kui sakslased ja mulle see väga meeldib.

Olen ka märganud, et siinsed inimesed on väga aktiivsed ja soovivad endast alati parimat anda. Sakslased aga teevad kindlasti pikemaid plaane ning on rohkem struktureeritud eluviisiga, samas kui siinsed inimesed on rohkem spontaansemad.

Mis on sind Eesti kooli juures üllatanud või mõtlema pannud? Mis on nende kahe riigi koolisüsteemi peamised erinevused?

Kõigepealt üllatas mind see, et koolipäevad on siin pikemad, kui see millega Saksamaal harjunud olin. Kodumaal saab hindeid ka klassitunnis aktiivse osalemise ja arvamuse avaldamise eest aga Eestis tulevad hinded läbi testida. Neid teste tuleb Eestis teha päris palju.

Üks peamisi erinevusi meie vahel on muidugi hindamine, kus Saksamaal on hindamissüsteem 1-6, kus hinne 1 on kõige parem.

Saksamaal ei söö ma koolis ka koolilõunat aga Eestis mulle väga meeldib see võimalus süüa sooja toitu. Kui Saksamaal on õpetaja ja õpilase suhted palju rangemad aga Eestis tundub õpetajate ja õpilaste suhe väga sõbralik olevat.

Põnevad on ka traditsioonid, näiteks see et igal koolil on oma hümn ning koolides on koolisõrmused. Minu meelest on see väga lahe traditsioon. Samuti ei peeta kodumaal kooli sünnipäeva või 01. septembril ei tulda pidulikult kooli.

Samas on ka sarnasusi. Näiteks tunniplaanid on päris sarnased. Enamus

Õppeaineid mul kattuvad aga siin on lisaks ka uurimistöö alused, inimeseõpetus, kirjandus ning vene keel.

Kas oled endale selle vahetusaasta osas konkreetseid eesmärke seadnud?

Minu suurimaks eesmärgiks on ära õppida ja selgeks saada eesti keel ning seda vahetusaasta teises pooles praktiseerida ning suhelda vabalt. Hetkel saan ma pea kõigest aru ning suudan juba ka suhelda eesti keeles. Olen otsustanud, et kevadel suhtlen ainult eesti keeles ning enam inglise keelt ei kasuta.

Samuti soovitan kohtuda veel paljude inimestega Eestis, saada uusi sõpru ja proovida Eesti traditsioonilisi asju. Ma olen juba proovinud ja saanud osa mitmetest Eesti traditsioonidest aga kindlasti on palju avastamist veel.

Kui palju uusi sõpru oled endale leidnud?

Oma koolis olen suhelnud mitmete inimestega ning olen saanud paar sõpra.  Samuti leidsin rahvatantsust toredaid inimesi aga päris mitmed minu sõbrad siin on teised vahetusõpilased Eestis, kes regulaarselt omavahel kohtuvad. Kui näiteks kohtun teiste sakslastega Eestis, siis saan kätte ka oma annuse oma Saksa kultuurist. Küll aga üritan veel liituda mõne klubi või hobiga ning seeläbi saada juurde sõpru.

Eestlaste kohta öeldakse sageli, et me oleme reserveeritud ja kinnised. Kas see vastab tõele?

Enne Eestisse jõudmist mulle öeldi, et eestlased on väga vaiksed ja kinnised. Seda korrutati ka siis, kui olin juba Eestisse jõudnud. Mina pean aga tunnistama, et need eestlased keda ma kohanud olen, siis nad on väga avatud suhtumisega ja sõbralikud. Kui õpid eestlast tundma, siis nad on väga meeldivad ning meelitatud sellest, et olen tulnud just Eestisse.

Eestlased on väga külalislahked ja nad soovivad sulle parimat. Nad on ka väga uudishimulikud ja on huvitatud ka Saksamaast ning põhjustest miks ma Eesti valisin.

Meie jälle peame sakslasi väga distsiplineerituks ja hästi organiseerituks. Kas see vastab tõele?

Kuigi ma ei tahaks üldistada siis ma ise pean ennast just selliseks väga distsiplineerituks. Peab paika, et meile sakslastele meeldib kõige planeerida ja organiseerida ning seetõttu ei ole me nii spontaansed nagu eestlased. Sellegipoolest olen veendunud, et Saksamaal on palju rohkem pakkuda, kui distsipliin ja planeerimine. Kui aus olla siis see klišee kehtib vägat äpselt minu ja minu Saksa pere kohta!

Kuidas sulle siinne ilm meeldib?

Kui augustis Eestisse saabusin, siis oli ilm päris mõnus ning seejärel jäin talve ootama. Ma ei ole siiani kaotanud lootust ja tahaks näha lumist Eestit.

Hetke ilm kõige parem ei ole, kuna vihma sajab tihti ja päikest on vähe aga tunnen et iga päevaga on aina päikeselisem ning see teeb tuju heaks. Muidugi olin ma teadlik juba Saksamaal, et ilm saabki olema külm. Kui oleksin soovinud mõnda kuuma kohta minna, siis poleks ju Eestisse tulnudki!

Lisaks lumele ootan ka kevadet, et siis olla tunnistajaks kui kogu loodus tärkab. See mulle meeldib!

Kas su sõbrad teavad, kus sa oled ja mida teed praegu?

Muidugi mu sõbrad on teadlikud, et olen sellel kooliaastal Eestis ja osalen selles programmis. Kuid samas ei suhtle ma nendega igapäevaselt ega anna neile teada kõigest. Kui räägiksin neile koguaeg ja kõigest, siis ma ei tunneks ennast siin tõeliselt koduselt, kuna osa minust elaks ikka Saksamaal.

Mida tahaksin eestlastele öelda, et nad võiksid olla…

Esimese asjana tuleb pähe, et ärge muretsege nii palju. Näiteks rääkige inglise keelt ka siis, kui oskate ka vähem. Mitmed inimesed, eriti just minu vanused noored on väga kriitilised enda suhtes ja kuna kardetakse vigu teha, siis ei juleta rääkida. See ei ole õige ja ei anna praktikat.

Suures plaanis sooviksin eestlastele öelda, et teil on omapärane kultuur ning ma hindan seda väga.

Oma programmi viimased 4 kuud hakkad Sa elama uues perekonnas. Millist perekonda Sa endale soovid?

Soovin elada perekonnas, kes võtaks mind vastu ja kaasaks oma perekonna tegevustesse. Ma loodan, et meil mõlemal saaks olema üks tore kogemus. Näiteks võiks koos kokata, mängida lauamänge ja teha muid asju koos.

Kuigi perekond koos laste ja loomadega oleks tore, siis mul ei ole midagi selle vastu, kui pere on väiksem. Kõige olulisem on aga see, et pere tunneb minu vastu huvi ning soovib ka ägedat kogemust.

Sinu vahetusaasta lõpeb 2020. juunis. Mis sa arvad, mida kindlasti selle kogemuse koht teistele räägid?

Allesjäänud ajaga soovin saada osa veel Eesti kultuurist, kohata uusi inimesi ning külastada kohti Eestis. Kindlasti tutvustan Eestit ka välismaal, sest kahjuks paljud ei tea sellest lahedast kohast. Mina arvan, et Eesti on väga lahe koht koos omade traditsioonide ja loodusega. Samuti on riik väga arenenud, eriti tehnoloogia kohapealt. Kindlasti soovitan Eestit, kui sihtriiki ka teistele vahetusõpilastele.